Kolmas päev, Tabuk ja Al-Disah

Kui Abdullah eile õhtu lõpus küsis kas pole Jeddah kaunis linn, pidin ma küll vaeva nägema, et viisakat vastust leida, sest see on küll olnud väga põnev kaks päeva, aga ilusaks võiks seda linna tervikuna pidada vaid juhul kui pole mitte kunagi mitte kuskil mujal käinud. Seega jätkame hea meelega oma teekonda ja lendame hommikul Tabuki. Sealt võtame auto ning sõidame alustuseks lõunale Western Road Steak & Grilli. Sealsed teenindajad on taaskord väga toredad ja üks neist hõiskab rõõmsalt teistele, et vaadake, see tüdruk on ju nagu päris Barbie! Igal laual seisab iga veinisõbra nörritamiseks pudel alkoholivaba veini või vahuveini. Osad lauad asuvad kabiinides ehk võimalik, et seal saab rahulikult rätid peast võtta. Nagu igal pool päevasel ajal, pole ka selles suures restoranis mitte ühtegi inimest ehk piiluda ei saa. Sööme kõhu burgereid ja spagette täis, kuna sisetunne ütleb, et järgmised 24 tundi peame veenma lapsi traditsioonilisemaid saudi roogi sööma. Toit on maitsev, teenindus ülisõbralik ja päris mugav komme on siin riigis burgerite, friikate jm söömiseks kilekindad anda. 

Sealt viib kolmetunnine autosõit Al-Disah piirkonna väikesesse külasse. Vaatan teel küll entusiastlikult kaardilt, et seal asuvad ju ka mitmed söögikohad ja isegi supermarketid, aga kohale jõudes selgub, et supermarket on samasugune nagu iga arengumaa külapoed ehk saadaval on limonaad, krõpsud, kuivained, konservid ja vahel veel paar asja. Restorane me eraldi otsima ei asu kuna majutuskoha google mapsi locationit otsides sõidame kogu asula läbi ja veendume, et ilmselt on mõni kohalik oma kodu matkajatele restoraniks märkinud. Majutuse leidmine on juba ise üks korralik seiklus.

Kogu broneerimine käis whatsapis, kogu arveldamine käib loomulikult sulas. Mees, kellega olen eelnevalt kõik kokku leppinud, saadab meie lennu ajal sõnumi, et kahjuks on meie broneeritud toas probleeme vannitoaga, aga tal on pakkuda kahe magamistoa, elutoa ja terrassiga maja - palju parem kui see mille broneerisime. Kaasa pandud videote alla laadimisele ma ei hakanud niigi kallist netti raiskama ja kirjutasin, et sobib. Kohale jõudes otsime tema poolt saadetud majutuse locationit, mis asub suvalises kohas keset kaarti, mitte ühegi autotee ääres. Lõpuks suudame end õigesse punkti navigeerida. Keerame kellegi hoovi kus umbkeelne mees lihtsalt raputab pead ja kui näitan telefonist kellega olen suhelnud, näitab käega, et sõitke edasi paremale. See majutuskeskus asus küll paremale, siis vasakule ja siis uuesti paremale, aga see selleks. Leidsime üles. Jälle üks umbkeelne mees vangutab pead ja ütleb full today. Otsustame siiski auto parkida ja whatsapist abi küsida. Whatsapi mees väga kiire vastaja pole. Umbkeelne mees pakub puuvilja ja datleid ja teed ja nii me seal siis istume. Õues juba pimeneb. Umbkeelne mees saab ühendust ülemusega ja teeb käte-jalgadega selgeks, et ta tuleb meiega kaasa ja näitab majutuse kätte. Majutus on äärmiselt kehvas seisukorras maja, mis asub eemal kõigist teistest majadest, suurtes tubades on üksikud mööbliesemed ja vannituppa ma ei hakanud isegi sisenema, ukse vahelt paistev dush rääkis enda eest. Boonusena on seal maja näitamas üks veel kummalisem umbkeelne mees. Totaalne õudusfilmi stsenaarium. Õnneks siin riigis lüüakse midagi maha nii varguste kui vägistamiste eest, aga see ei veena meid siiski sinna jääma. Sõidame onuga tagasi datlite ja tee juurde ja jätkame whatsapis. Mis selle vannitoaga täpselt on, äkki võime lihtsalt magada seal siiski? Jalutame selles majutuskeskuses ringi ja sealsed telgid ja majakesed tunduvad sümpaatsed, ühiskasutatav wc ja dushiruum on selle kandi kohta väga kenad ja väga puhtad. Sööme õhtusööki, mis ongi kohalik toit, aga laste rõõmuks on laual lisaks ka friikad. Joogi osas keegi isegi ei küsi - loomulikult on laual saudide lemmikjook Pepsi ja apelsinimahlapakid, lisaks friikatele kanatiivad, värske salat, hummus, mingi väga maitsev köögiviljahautis ja megapalju riisi. Kahvlid ja lusikad on, taldrikuid pole. Kui küsime, siis vaadatakse meid väga veidralt. Whatsapist öeldakse vahepeal, et võime minna oma esialgset tuba vaatama. Kuna vastused tulevad ai ja/või google translate koostöös, siis võtab päris pikalt aega arusaamani jõudmine, et see päris esimene lokatsioon oli ikkagi see kus me esialgu pidime peatuma. Sõidame sinna. Kedagi pole. Whatsapis keegi ei vasta. Sõidame vaatama ühte teist suure helendava sildiga majutust. Kuna on juba pime ja seni pole mitte kuskil veel mitte ühtegi naist olnud, läheb Tom uurima, mis variandid on. Variant on telk kolme voodiga. Vahepeal on whatsapis kirjutatud, et tulge kella 21ks maja vaatama. Lähme siis sinna. Iga autosõit umbes 1 minut, see on tõesti väike koht. Kohapeal sahmivad üks onu ja seesama umbkeelne mees, kes datlite ja tee juures oli ja ühtlasi meile õhtusööki serveeris, voodipesusid panna. Onu näitab tualetti ja kirjutab google translate, et torumees ei jõudnud valmis, aga ta võib kohe ise ehitama hakata ja hiljemalt kahe tunni pärast on see valmis. Olgu öeldud, et see pole ainus asi, mis tal seal valmis pole ja ei tea kuidas sai täna lõuna paiku aru saada, et sinna vist kedagi hästi majutada ei anna saja euro eest, aga onu ise on väga südamliku ja siira olemisega ja ilmselt saab sellest tegelikult sealkandis üks toredamaid majutusi. Lepime google translate kaudu kokku, et me võtame selle, käime tualetis mujal ära ja ärgu ta muretsegu. Jälle tagasi datlite ja tee juurde, mängime seal veel lauamängu ja sõidame hiljem oma tuppa. Onu on ikka veel seal, tualett ja kraanikauss on tema sõnul töös (tualett on muide araabiapärane ehk auk põrandas) ja onu väga murelik, et kas meil ikka on seal kõik hästi. Toob lisapatju ja tekke ja prügikasti ja viimasel hetkel annab veel kätte väikese lauakese, kirjutab translates, et ta elab siinsamas kõrval ja ärgu me üldse muretsegu, siin on väga turvaline ja koeri ei tasu karta. Koerad on siis metsikud ja nagu me varsti teada saame, uluvad ja hauguvad kogu öö. 

Õues kraanikausi ääres igaks juhuks siiski pudeliveega hambaid pestes märkan, et need esimese hooga prügina paistvad poolikud apelsinid on seal sellepärast, et kraanikauss asub apelsinipuu all. Onu ja apelsinid ja täitsa mõnusad voodid on kõigi tuju tõstnud (laste tuju muide polegi kordagi langenud) ja läheme magama.