Posts

Seitsmeteistkümnes päev, Alula

Kõigile neile, kes ei soovi vaid google translate abil suhelda ning tunnevad end mugavalt teiste turistide keskel, soovitan Saudi Araabias lennata otse Alulasse. See on ainus koht seni külastatutest, kuhu turism on kohale jõudnud, aga samas pole seda veel häirivas mahus. Samuti on see kõigest siin kogetust kõige unikaalsema looduse ja kõige vägevamate vaatamisväärsustega. Eriti tore on see, et vastupidiselt muudele maailma vanalinnadele ja turistikeskustele siin silm puhkab - mitte ühtegi värvilist ega vilkuvat silti. Üldse on Araabia poolsaarelt (v.a Dubai) naastes alati kerge kultuurišokk, kuna kogu ülejäänud maailm on lihtsalt võrreldamatult lärmakam ja värvilisem ja selles osas ausalt öeldes koledam. Saudi esteetika üllatab isegi lahkudes lennujaamas - kogu ootesaal on pruunides ja beežides toonides ja isegi kohviku koogikesed ja küpsised on pakendatud sobivatesse toonidesse. Pettumus on samas see, et kogu lennujaamast on võimalik osta ainult neidsamu kooke ja küpsiseid, kohvijooke...
Post a Comment
Read more

Kuueteistkümnes päev, Shura Island ja Alula

Istun arvutiga maagilises kohas - hotellis, mis on ehitatud kokku kaheksasaja aasta vanustest majadest ning kus igal õhtupoolikul süüdatakse ca 1800 küünalt. Kõik toad, koridorid ja ka see kohvik-terrass, kus praegu istume, on valgustatud eelkõige küünaldega. Igal pool meie ümber kõrguvad kaljud ning meie ja nende vahele jäävad vanalinna iidsed käigud ja majad. Taevas on täis tähti ja mäe kohal särab kuusirp, mis on siin hakanud endalegi tunduma kuidagi pidulikum kui muidu. Nimelt on vahepeal alanud ramadaan ja see algas sellesama kuu ilmumisega taevasse. Minu teadmised ramadaanist olid varem üsna pealiskaudsed ning kuu aega päikeseloojanguni paastumist tundus eelkõige enesepiinamisena. Siin aga on ramadaaniootus võrreldav meie jõuluootusega. Seda oodatakse, selleks valmistutakse pigem õhinaga, valitakse uusi riideid, mida õhtustel pere või sõpruskondade kesksetel kogunemistel kanda ning linnades levivad soovitused, millistes restoranides toimuvad selle aasta kõige trendikamad iftarid ...
Post a Comment
Read more

Viies päev, Al-Wajh ja Southern Dunes

Hommikul on poisid meie ärkamise ajaks juba kohvi ja saiakeste järel käinud. Kohalik kohvikoht näeb taaskord välja nagu see võiks asuda näiteks Marbellas. Edasi suundume tunni aja kaugusel mägede vahel asuvasse hotelli ning kuna ka meie järgmine peatuspaik on rahvusvahelise keti kuurort, arvan, et nüüd mõnda aega ilmselt midagi põnevat ei juhtu mida teiega jagada. Saabudes aga võtab meid vastu pesuehtne gei, kirsina tordil pärl kõrvas. Gei riigis kus homoseksuaalsuse eest on ette nähtud surmanuhtlus! Loomulikult saame kohe väga hästi läbi. Ta on pärit Indiast ja töötanud siinses hotellis juba üle kahe aasta.  Meie kahepäevase tutvuse jooksul tunnen, et otse küsida kuidas selle homondusega siin siis on, oleks kuidagi kohatu, aga räägime vaba aja veetmisest ja ta räägib, et hotellide töötajatele on läheduses oma keskus, kus on loodud samuti igasugused võimalused vaba aja veetmiseks ja üldiselt ta ka vabal ajal sealt väljas ei käi (lähim väike asustus on 45 minuti kaugusel). Ilmselt s...
Post a Comment
Read more

Neljas päev, Wadi Al-Disah ja Al-Wajh

Kui koerte ulgumine ja kasside kaklemine välja arvata, möödub jahe öö rahulikult. Hommikul istub maja ees vaibal hiirvaikselt proua, kellest on näha vaid silmad. See on ka ainus naine, keda selles piirkonnas hetkeks näeme. Sel ajal kui me apelsinipuu all hambaid peseme ta juba haihtub. Eelmisel päeval on whatsappi sõnum öelnud, et hommikusöök on kell 9:10 ja exactly kell 9:30 suundume safarile. Meie saabumise ajaks on safariauto ja rõõmsameelne noor autojuht kohal, laual veel eilsed puuviljad, datlid ja tee. Küsime kohvi kohta. “Coffee 10 minutes no problem!” Suundume lauda, kus on väikestes kausikestes erinevad toidud, mis ilmselt on osaliselt munadest tehtud, osaliselt mingid ubade või köögiviljade segud, ühes kausis mingi magus keedis, kõrval pita. Iseenesest on toit maitsev, aga võimatu on teada saada, mida see sisaldab. Serveerimas on taas sama umbkeelne mees eilsest õhtust. Taldrikuid ega nuge muidugi pole, ainult kahvlid ja lusikad. Vanessale maitseb moosisai, Ivo on nõus sööma ...
Post a Comment
Read more

Kolmas päev, Tabuk ja Al-Disah

Kui Abdullah eile õhtu lõpus küsis kas pole Jeddah kaunis linn, pidin ma küll vaeva nägema, et viisakat vastust leida, sest see on küll olnud väga põnev kaks päeva, aga ilusaks võiks seda linna tervikuna pidada vaid juhul kui pole mitte kunagi mitte kuskil mujal käinud. Seega jätkame hea meelega oma teekonda ja lendame hommikul Tabuki. Sealt võtame auto ning sõidame alustuseks lõunale Western Road Steak & Grilli. Sealsed teenindajad on taaskord väga toredad ja üks neist hõiskab rõõmsalt teistele, et vaadake, see tüdruk on ju nagu päris Barbie! Igal laual seisab iga veinisõbra nörritamiseks pudel alkoholivaba veini või vahuveini. Osad lauad asuvad kabiinides ehk võimalik, et seal saab rahulikult rätid peast võtta. Nagu igal pool päevasel ajal, pole ka selles suures restoranis mitte ühtegi inimest ehk piiluda ei saa. Sööme kõhu burgereid ja spagette täis, kuna sisetunne ütleb, et järgmised 24 tundi peame veenma lapsi traditsioonilisemaid saudi roogi sööma. Toit on maitsev, teenindus ...
Post a Comment
Read more

Teine päev, Jeddah

Ma ei kujuta ette kuidas saab olla kella kümneks õhtul nii väsinud kui pole nagu mitte midagi teinud ja päevi juba pole ka alkoholi tarbinud, aga pean praegu end läbi une kirjutama sundima, sest elu on näidanud, et kõige ehedamad reisimuljed saavad kirja ikka kohe sama päeval. Alkoholist siis nii palju, et viimati oli alkohol Saudi Araabias lubatud aastal 1952. Inimesed joovad peamiselt Pepsit, värsket mahla, teed ja kohvi. Restoranides on laudadel kate ikka klassikaline ehk veinipokaalidega, aga sinna võib tellida vett või alkoholivaba veini. Baariletid on muus osas igati baari nime väärilised, aga täidetud pokaalide või väikese valiku alkoholivabade alkoholidega. Kummaline on näha töövahendite osas täisvarustuses baari, mida kasutatakse vaid moktelide valmistamiseks.  Täna saime juba rohkem kohalike tähelepanu. Hommikul sõitsime taksoga kohvikusse, kus oli rahvast üsna palju ja muidugi mitte ühtegi turisti. Seekord ei suutnud kohalikud meie sisse astudes oma üllatust varjata. Toi...
Post a Comment
Read more

Esimene päev, Jeddah

Image
Esimene üllatus (sõna otseses mõttes) avaneb Dubai lennujaama boardingus, kus nii mõnedki mehed kannavad palja ihu peal froteerätikuid meenutavaid kehakatteid mille vahelt välguvad karvased kõhud. Sõber chatgpt selgitab, et tegu on ihramitega ehk palverändurite riietusega. Lennukis on ootuspäraselt ka muid traditsioonilisi kostüüme palju ning omapärane vaid see, et teadustatakse Saudi õhuruumi sisenemist, kiidetakse kogu algavat kogemust ja julgustatakse turiste lennusaatjate poole ükskõik milliste küsimustega pöörduma. Natuke kohmakas ja natuke nunnu. Samasugune on ka üldine tänane kogemus siin. Üldse mitte pole nunnu aga siinne liiklus. Loomulikult pole kuskil kõnniteid. Autoteed aga on ehitatud nii, et linna läbivad pikad kiirteed, mis omavahel ei ristu ning mahasõite napib ehk niigi tihedat liiklust ummistavad veelgi ajuvabalt pikad ümbersõidud. Bolti ei õnnestu üldse saada, Uberit oleme juba korduvalt jõudnud pool tundi oodata ning lisaks autos ummikutes istuda. Üsna frustreeriv. ...
Post a Comment
Read more